.jpg){kind=logo}
Teadlased on juba ammu tähele pannud, et aju töötab paremini, kui lasta sellel aeg-ajalt laiselda ja pingsast mõtlemistööst puhata. Praktikas kipume aga üsna sageli tegema vastupidiselt. Mida raskem probleem või ülesanne, seda rohkem sunnime oma aju takka - tööta ometi! Anna mulle lahendus! Anna midagigi ...
Teadlased soovitavad sellise kurnamise asemel hoopis korraks kiuslik ülesanne kõrvale heita ning lasta ajul niisama ringi uidata - otse öeldes, laiselda.
Kuidas nii? Sel ajal, kui Sinu mõtted uitavad vabalt ringi ega ole seotud ühegi ülesande lahendamisega aktiveerub aju vaikerežiimi tugivõrgustik (DMN). Just see seisund võib olla oluline ebastandardsete lahenduste leidmisel.
Aju töötab kahes režiimis
Teadlased on avastanud, et inimese aju saab töötada kahes režiimis: keskendunud ja hajusmõtlemise omas. Edu aluseks on see, kui hästi Sa oskad neid kasutada, neid vaheldada, sest mõlemas korraga olla ei saa.
Keskendunud režiim
Selles oled Sa siis, kui püüad lahendada mõnda olukorda, töist ülesannet ja Sa tead selle lahenduskäiku. Sa lahendad selle samm-sammult, ratsionaalselt ja analüütiliselt. Nagu näiteks koolis matemaatika ülesandeid lahendades.
Hajusmõtlemise režiim
Kui aga ette satub mõni keerukas ülesanne või probleem, mille puhul Sul ei ole selget arusaamist või valemit, kuidas seda lahendada, on abi sellest, kui lased aju nn hajusmõtlemise režiimile, mis hõlmab lõdvestunud meeleseisundit.
Kui lased veidikeseks ajaks probleemist lahti (ei tegele sellega) ja lubad mõtte rändama või uneled niisama, annad ajule võimaluse koos Sinuga laiselda. Eriti kasulik on laiselda siis, kui otsid lahendust innovatsiooni, kunsti või muule, loovat lähenemist nõudvale küsimusele, kuid see tuleb kasuks ka ratsionaalses algoritmide maailmas.
Teadlaste sõnul aitab selline unelemine ja laisklemine Sinu ajus aktiveeruda üksteisest kaugemad ja varem sidumata teadmiste võrgustikud, mida Sa ise seni teadlikult kokku siduda ei ole osanud. Sellised ootamatud "otste" kokkuviimised võivad luua väga üllatuslikke ja innovaatilisi ideid ning lahendusi.
Laisklemise ja mittemidagi tegemise suurest väärtusest on rääkinud ka meie enda tuntud looduse populariseerija Fred Jüssi.
Maailmas on suur vajadus viljaka mittemidagitegemise ehk molutamise järele. Inimene ei oska olla laisk, sest teda on õpetatud aina töötama ja töötama. See on üks kurvemaid asju, et meile ei anta võimalust süveneda (Fred Jüssi).
Tõsi, ainult hajusmõtlemisest ei ole ka kasu. Vahepeal peab olema ka keskendunud režiimis, mis aitab Sul omandada uusi teadmisi. Meie suur probleem on täna selles, et me püüame pidevalt olla keskendunud. See aga ei lase loovalt mõtelda. Veelgi enam, see võib viia läbipõlemiseni.
Kuidas viljakalt laiselda ...
... ja olla probleemide lahendamises edukas?
Tasakaalusta oma püsivust
Sulle on kindlasti mitmeid kordi öeldud, et edu saavutamiseks peab olema järjekindel. Pikas perspektiivis on see tõesti nii. Lühikeses perspektiivis aga mitte. Nii väidab ka neuroteadus ja annab soovituse: kui takerdud lahenduse leidmisel või ülesande täitmisel, lõpeta keskendumine!
Edu saavutamine tähendab sageli teadmist, kuidas oma püsivust tasakaalustada. Pööra mõneks ajaks tähelepanu probleemilt kõrvale. Tee midagi muud.
Tee midagi muud
Millegi muuga tegelemine võib olla parajaks väljakutseks, kuid võib olla Sinu ainus viis tõrksa probleemi lahendamiseks. Näiteks, kui oled hädas artikli kirjutamisega, jäta see pausile ning mine õue jalutama, tee väike mängupaus (kutsu kolleeg ping-pongi mängima), võta ette segamini töölaua koristamine vmt. Kui hiljem probleemi juurde naased, võib Sulle avaneda täiesti uus arusaam, mis toob ka soovitud lahenduse.
See hea soovitus - tee midagi muud - sobib hästi ka tiimidele, kui on tekkinud probleeme koostöö, heade suhete ja/või motivatsiooniga ning senised pingutused pole head lahendust toonud. Väga sageli püütakse korduvaid probleeme ikka ja jälle samamoodi lahendada juba ette aimates, et see ei too uut lahendust.
Kui tahad korduvatest probleemidest vabaneda ja neile lahendused leida, julge astuda vanalt rajalt kõrvale ning proovida uusi.
Vigadest õppimine
Paljud arvavad, et edukaks saamisel tuleb vigu vältida. Vigade tegemist peljatakse. Tegelikkuses on vigadel üsna oluline roll Sinu edu teel. Neist õppimine on parim viis arenemiseks. Küll tasub teada, et oluline on vead teha enne, kui panused saavad liiga kõrgeks. Näiteks, Sinu tervis. Või suhted tööl. Kummagi puhul pole ju hea lasta vigadel olukorda liiga keeruliseks ajada.
Mõista tagamaid
Selleks, et koolitustel õpitud meetodeid edukalt tööl rakendada on vaja, et mõistaksid konkreetse probleemi tagamaid. Just seetõttu julgustavad meie koolitajad, coachid ja nõustajad Sind astuma esmalt tagasi ja uurima/vaatama neid meetodeid abtstraktsemalt.
Võimalus lahendada mitte ainult konkreetseid probleeme, vaid ka mõista nende probleemide taga olevaid abstraktseid ideid, aitab Sul oma mõtlemist uutesse olukordadesse üle kanda. See tuleb kasuks nii töistes küsimustes kui oma tervisega tegelemisel.
Mõnikord paiskab reaalne maailm meie ette probleeme, mida me pole kunagi varem näinud ja on oluline, et oskaksime olla paindlikud.
Mine metsa!
Keskkonnavahetus on ülihea viis lasta ummikseisu viidud ajul pisut puhata! Seega, kui tunned, et probleemide lahendamine ei edene ja tundub, et neid tekib juurde, siis võta vabalt ja ... mine metsa.
Üksinda, kahekesi või koos tiimiga - vali just Sulle sobiv viis või kasuta kõiki neid võimalusi.
Strateegiline laisklemine? Milleks?
Strateegiline laisklemine on oskus ja tööalane tarkus, mida vajab igaüks.
Enamgi veel, seda vajab ka iga organisatsioon ja iga tiim.
Mida head see siis võimaldab?
Loe täpsemalt siit:
Kuidas strateegilise laisklemise elemendid oma ettevõttes päriselt tööle panna? Millised neist on teile sobivad? Kuidas inimesi kaasata? Räägin Sulle lähemalt, kui kohtume! Võta ühendust.
Malle Lutsoja
Tervisekoda MASH
Telefon 5210325
info@mashtervis.ee
Artikli koostamisel oli teaduse poole pealt abiks:
G. Arro artikkel "Teadlane selgitab, kas molutamine teeb targaks" (2021, novaator.ee)
B. Oakley, PhD (Michigani Oaklandi ülikooli inseneriprofessor) artiklid õppimisest ja edust.