Millal Sa viimati tööl mängurõõmu tundsid, oma tiimi mängimas nägid? Või oled üks neist juhtidest, kes sellist küsimust kuuldes kulmu kortsutab, sest töö on tõsine asi ja mängul selles kohta pole.
Mängu mõju
Ühel aastatetagusel konverentsil inspireeris mind tõeliselt lugu kalaturust ja sealsetest müüjatest, kes otsustasid suurte raskuste kiuste ellu jääda. Nad kasutasid mängu (mängustamist). Ja nad võitsid. Nad jäid ellu. Rohkemgi veel. Paranesid suhted, tõusis usaldus, tekkis tugev tiimitunne ja kalaturg sai uue hingamise.
Teine inspireeriv lugu meenub mängurõõmust nakatunud poemüüjatest, kes otsustasid omavahel võistelda klientide naeratusi kogudes. Selleks tuli neil loomulikult esmalt ise naeratusi jagada ja klientidega aktiivsemalt suhtlema hakata. Seegi mäng läks väga hästi. Ühtäkki oli tööl õhus põnevust ja väljakutset. Mängu käigus õpiti ka üksteist rohkem tundma, usaldama, koos mängima (koostööd tegema). Rahul olid müüjad ja rahul olid kliendid.
Miks peab mängida saama?
Paljud inimesed toovad tööinnu vähenemise põhjuseks selle, et töö on liiga rutiinne, igav. Iga päev sama töö, samad tegevused, samad tulemused. Kõik on justkui juba selge, liiga tuttav. Tuntakse puudust huvitavatest, uudsetest väljakutsetest, põnevusest. Olukorda ei muuda ka erinevad preemiaprogrammid, mis alguses küll töötavad, kuid õige pea oma atraktiivsuse minetavad. Ka neist saab lõpuks rutiin. Miks? Preemiasüsteemi ehitamine juba olemasolevatele kogemustele ei muuda neid kogemusi inimeste jaoks meeldivamaks, vaid kõigest kannustab neid taluma.
Õnneks on selliste probleemide süsteemseks lahendamiseks hoopis toredam viis. See on mäng.
Korrastatud ja väljakutseid esitava süsteemina muudab mäng töötamise nauditavaks, võimaldab põhjalikku kaasatust, tagab iseseisvustunde ja "nõuab", et igaühest saaks tema enda loo kangelane.
Mäng meeldib kõigile
Mäng suudab endaga kaasa haarata ja hoida tähelepanu ilma eriliste jõupingutusteta. Mäng laseb katsetada, eksida ja uuesti proovida. Iga kord ikka paremini ja kogenumana. Hästikorraldatud mängud pakuvad just seda, mida iga inimene (ka mina ja Sina) väga soovib: järjest suuremaid ja arengut soodustavaid väljakutseid, vahetut tagasisidet ja eduelamust.
Mängud aitavad meil tunda ennast väärtuslikuna, areneda iseenda paremaks versiooniks. Mängud parandavad oskusi, suhtlemist ja vaimset tervist.
Mängides Sa õpid
Aju hakkab tegutsema siis, kui seda õigesti stimuleerida. Uued asjad ja olukorrad meeldivad ajule. Mängimine tundub ajule väga olulise tööna. Aju õhutab meid mängima ja selle kaudu uusi asju avastama. Mängu käigus hüpoteeside püstitamine ja nende testimine aktiveerib loovuse ja paneb nuputama, kuidas edu saavutada (lahendus leida). Sel moel Sa treenidki oma aju.
Mängus sisalduvad väljakutsed ja võistlusjada aitavad Sul avastada ja nihutada oma võimete piire. Heas mängus on Sul palju võimalusi midagi uut avastada, teada saada. Mängimine aitab lihvida Sul oma parimaid külgi: võimet märgata seoseid, muukida lahti koode (ahhaa! elamus), vallata mustreid. Millestki arusaamine, millegi mõistmine on mängu üks kõige nauditavamaid hetki.
Mängud nõuavad keskendumist, tähelepanu, pühendumist. Neisse tuleb kognitiivselt investeerida, et saada aru reeglitest ja tegevustest. Mingil hetkel vajab Sinu aju mängust puhkust ja on täiesti OK, kui Sa ei tahagi olla igas mängus sees, mida ümbritsev keskkond Sulle pakub. Õppimise ja arengu seisukohalt on mängu valik isegi väga oluline.
Mängimine on lustlik
Lust on võimas. Me kõik tahame aeg-ajalt lõbutseda. Evolutsioonipsühholoogia väidab, et lustimine suurendab ellujäämisvõimalusi. Kuigi lustimine õppimise eesmärgil võib olla raske (tuleb võtta riske), on just raskuste ületamisel potentsiaal pakkuda Sulle suurimat rahulolu ja arengut.
"Inimesed on harva edukad milleski, mida tehes neil pole lõbus". Dale Carnegie
Miks me armastame mängida?
mängida saab kõikjal, ka tööl;
mängus on eesmärgid selged ja ülesannetega seotud (elus võib seda seost raskem leida);
mängides me lahendame probleeme, õpime kriitiliselt mõtlema, koostööd tegema;
mängud aitavad kontrollida - me saame oma püüdlustele tagasisidet (just tagasiside tõttu õpimegi mängides nii kergelt);
mängud näitavad progressi, arengut. Areng on parim motiveerija, tujutõstja;
mängides julgeme rohkem riskida ja proovida. Risk on arenguprotsessi oluline osa;
mäng aitab hirmudele silma vaadata nn. kontrollitud moel. Päriselus on hirm väga kurnav.
mäng pakub võimaluse olla märgatud, olla oluline, olla võitja. Võidukogemus on võimas kannustaja. Seda suurendab mängus sotsiaalse rühma tunnustus.
mängud ühendavad. Koos liigutakse eesmärgi suunas, üksteiselt õpitakse. Peale mängu jagatakse emotsioone, arutatakse sündmusi, tuntakse võidurõõmu.
mängud näitavad, mis võiks olla päris.
Mängud on võimsad õpimootorid
Mängude mõte on aidata meil leida ja saavutada oma tõelist potentsiaali. See teadmine on avanud uksed nn tõsimängude (Serious Games) levikule. Mängudele, mida kasutatakse hariduses, tervishoius, politseis ja üha enam ka äriorganisatsioonides töötajate teadmiste ning oskuste arendamiseks. Tõsimängud on jõudnud kõikjale. Ehk mängid Sinagi just praegu mõnd sellist mängu...
On oluline, et mängust ei saaks midagi, mis on meile "pealesurutud". Oma olemuselt on mängimine siiski tegevus, mis on seotud vabadusega.
Tõsi, õppimiseks tuleb ka riskida ja olla valmis oma turvatsoonist lahkuma. Ent, kui see on muutunud igavaks ja rutiinseks, on sellest loobumine tõenäoliselt isegi põnev ning oodatud väljakutse.
Kas Sinus on mängumotivatsiooni?
Heas mängus on suurimaks sisemise motivatsiooni allikaks väljakutsed. Need pakuvad võimaluse tuua oma tööellu mitmekesisust, tulla toime rutiiniga (igavusega), panna ennast proovile, testida oskusi ja tunda eduelamust.
Milline on Sinu väljakutse täna? Tahad kujundada iseenda ja oma inimeste töö elavamaks, inspireerivamaks, veel rohkem arengut soodustavaks? Siis pole muud kui mängige! Just nii, nagu tegid seda kalaturu müüjad ja kaupluse müüjad.
Soovid mängulist meeskonnakoolitust, mis Sinu meeskonda arendaks, inspireeriks ja liidaks? Soovitame Sulle:
Artikli koostamisel oli abiks A. Dignani raamat "Game Frame".