.jpg){kind=logo}
Kas tunned, et maailm Sinu ümber pole enam selline kui varem? Või seda, et Sinu kohanemisvõime pannakse aina sagedamini proovile täiesti uute ja enneolematute väljakutsetega. Kas oled mures ja stressis? Kas saad hakkama? Kas liigud maailmaga samas tempos?
Jah, tänast maailma vaadates võib tekkida tõesti tunne, et see, mis praegu toimub, on midagi, mida pole kunagi enne olnud. Liiga tormakas on see maailm. Liiga ebakindel, heitlik ja muutlik ...
Sellised mõtted võivad anda hoogu stressimõtetele. Stress aga, tead ju küll, ei lase väljakutsetega tegelemiseks häid lahendusi genereerida ning „sunnib“ igaks juhuks kinni hoidma harjumustest, mis uutes oludes Sind enam aidata ei saa. Kuidas siis saab?
Kohanemine – valus või põnev?
Ilmselt oled märganud, et muutuste puhul toimib peaaegu alati see fenomen, et tagantjärgi hinnates polegi paljud muutused väga valusad või halvad. Mõni osutub isegi kasulikuks, sest on Sind omal moel karastanud ja midagi väärtuslikku õpetanud.
See ongi kohanemise mõte ja eesmärk - aidata Sul tulla uutest olukordadest läbi targema ja tugevamana. Paljude kogemuste võrra rikkamana. Kohanemine tähendab seda, et Sa lähed eluga kaasa. Et Sa ei jää seisma.
Kas mäletad oma esimest käekella? Või vanaema juures kapi serval olnud juhtmega telefoni? Jaa, nutimaailm on teinud tõeliselt suuri ja hüppelisi arenguid. Kas hüppasid kaasa? Oli põnev või valus?
Kas mäletad oma viimast töist suurt muudatust? Oli see üleöö kodukontorisse minek? Kaugtööle asumine ja uute tehnoloogiliste töövahendite kasutuselevõtt? Kas said hakkama? Kuidas ennast tunned?
Paljud suured muutused tulevad meie ellu ootamatult ja isegi, kui need on oodatud, panevad need meie kohanemisvõime proovile. Miks?
Igasugune muudatus, mida inimene ise ei ole välja mõelnud ja mis pole tema poolt algatatud, kutsub esimese reaktsioonina esile vastuseisu.
Vastuseis tekitab stressi. Õnneks iseloomustab meie organismi kohanemisvõimet suur dünaamilisus. Samas on igasugusel kohanemisel piirid, mille ületamine tekitab paratamatult organismis mingi talitluse häire või kahjustumise.
Kohanemisprotsessist võtavad osa kõik inimese organismi tasandid ja enamik talitlusi. Puudulik kohanemine on sage haigestumise põhjus. Haigused omakorda vähendavad organismi kohanemisvõimet.
Me suudame kohaneda, aga igaüks omal viisil. Edu võti seisneb selles, kuidas me kohanemist nõudvatesse sündmustesse suhtume. Millise tähenduse neile anname ja kas mobiliseerime end uute oludega kohanemiseks (oleme uudishimulikud ja läheme kaasa) või otsustame võidelda "viimse hingetõmbeni", et kaitsta oma väljakujunenud harjumusi. Töötavad ju (veel!).
Kohanemise kunst
Kohanemisoskus on üks olulisemaid oskusi, mida vajad. Kohanemisoskus aitab Sul mõelda iseseisvalt, olla paindlik ja jääda uute väljakutsete ees rahulikuks. See ei ole sama asi kui paindlikkus. Paindlikkus tähendab uute tingimustega kohanemist, kuid kohanemine viitab täiesti uuele olukorrale. Kohanemisvõime tähendab ootamatute olukordade juhtimist.
Ei ole olemas üht kindlat malli, mida kõik saavad järgida, et oma kohanemisvõimet suurendada. Küll on aga mõned praktilised soovitused, mis võivad kohanemise kergemaks teha.
Mõista oma hirmude tagamaid. Hirmu tundmine on OK. See aitab ohu korral ellu jääda. Kuid Sa pead mõistma, millisele ohule Sinu hirmutunne viitab. Hirmu võib tunda erinevatel põhjustel (ebaõnnestumise, teadmatuse, kaotuse, ebakindluse ees jne). Küsi endalt, kas oht on päris? Kas on oht Sinu elule? Kui vastus on ei, siis ehk ei peagi Sa kartma, vaid võiksid asja lähemalt uurida ja midagi põnevat teada saada, avastada. Ära ole enda vastu seejuures liiga karm. Isegi parimad kohanejad võivad mõnikord väsida, hirmu tunda. Rahusta end hingamistehnikate abil ning tuleta endale meelde, et kõik saab korda. Tavaliselt saab ka.
Küsi küsimusi! Ole uudishimulik ja esita küsimusi. Ootamatud olukorrad võivad tekitada šokki, viha või pettumust. Parem on, kui Sa nende emotsioonide järgi ei tegutse. See toob kaasa irratsionaalseid otsuseid, pingestab suhteid ja võib muuta olukorra keerulisemaks. Emotsioonide juured võivad peituda ebakindlustundes, mis omakorda võib tekitada ülekoormatuse tunde. Parim viis selliste tunnete hajutamiseks on häälestada end uudishimu lainele.
Uudishimu kompenseerib hirmu-, ohu- ja paanikatunde. Küsi küsimusi. Küsimusi küsides saad enda kätte vajaliku informatsiooni ja faktid. Küsimuste esitamine käivitab tavaliselt vastuste genereerimise. See käivitab probleemile lahenduse otsimise ahela ning aitab otsuseid teha, edasi liikuda. Tõsi, suureks abiks on alati ka probleemide lahendamise oskused ja tehnikad.
Kas teadsid, et kohanemisvõimelised inimesed tuletavad endale kogu aeg meelde, et nad ei lõpetaks kunagi küsimast „Miks?“ ja nad ei karda esitada „rumalaid küsimusi“, sest nende jaoks pole selliseid küsimusi. Nad tahavad asjadest lihtsalt rohkem teada saada.
Vaata sündmust erinevatest vaatenurkadest. See annab Sulle väärtuslikku teavet, mida vajad, et luua kohanemiseks vajaminevaid skeeme. Püüa olla paindlik ja avatud erinevatele mõtteviisidele, sh eriti neile, mis ei kattu Sinu mõtteviisi ja/või vaatenurgaga. See võib olla „võti“ oma olemasolevate skeemide avardamiseks, laiendamiseks.
Kohanemiseks on oluline, et väldid kõige vaatamist läbi väga mustvalge objektiivi. Julge seada alati kahtluse alla oma vaatenurk. Küsi endalt:
Kas minu tõlgendus olukorrast põhineb kindlatel faktidel?
Kas keegi võib minu faktidele vastu vaielda (esitada teistsugused faktid)?
Millised on alternatiivsed perspektiivid?
Need küsimused aitavad vähendada Sinu isiklikku kognitiivset eelarvamust ja parandada olukorra „lugemist“ (mõistmist).
Katseta, proovi! Kui katsetad ja proovid, saad teada, kuidas asjad olla võivad. Iga katsetamine annab ajule materjali, millega töötada ja hinnata, kui hästi uus kogemus võib Sinu heaks tööle hakata. Ära muretse selle pärast, kas katse läheb nii, nagu lootsid või ei. Siin on tähtis õppimiskõver. Proovid, saad kogemuse, mõtled sellest, teed järeldused ning proovid uuesti (juba saadud õppetunnist lähtudes kohandatud versiooni järgi).
Hea on see, et Sina ise annad oma tegevusele (katsetusele) hinnangu ja sõltumata sellest, mis on tulemus, võid igal juhul endale öelda „täidetud edukalt“ (sest Sa proovisid ja said midagi uut teada).
Sõnasta väljakutse (või probleem või ülesanne) ümber võimaluseks. Ebaõnnestumine võib põhjustada negatiivseid emotsioone, nagu hirm, stress või ärevus. Need on tavaliselt juurdunud negatiivsetest mõtetest teadmata tuleviku kohta. Sind võib aidata see hea soovitus: keegi ei saa tulevikku ennustada. Ka mitte Sina. Kuidas saad siis olla kindel halvas tulemuses? Positiivne areng on sama tõenäoline kui negatiivne! Keskendu sellele.
Kohanemisvõimelistel inimestel pole ühte ainust, kivisse raiutud lahendust. Neil on palju erinevaid ideid ja ressursse!
Lepi ebamugavustundega! Võta see omaks. Mugavustsooni jäämine takistab uue omandamist ja pikas perspektiivis oma elu paremaks muutmist. Võta eesmärgiks leppida väikese ebamugavustundega. Ebamugavus tekitab vajaduse tuvastada uusi mäluskeeme, mida Sul veel kasutada ei ole. Olemasolevate skeemide laiendamine ja uute väljatöötamine võib suurendada probleemide lahendamise kiirust ning suurendada enesekindlust. Tead ju küll seda tunnet, kui saad endale öelda „Ma saan (sain) hakkama!“ Mõnus tunne, eks.
Aktsepteeri muutusi. See on vältimatu. Viimaste aastate suured muutused tõid esile suurepäraseid näiteid kiiretest ja edukatest muutustest (kaugtöö, toidu kojuvedu jne). Kohanemiseks on hädavajalik, et teadvustad – muutused käivad eluga kaasas ja neid ei ole võimalik ega ka kasulik eirata. Küll saab nendega kohaneda. Võta neid kui huvitavaid arengualaseid väljakutseid – tunne huvi, otsi neis võimalusi, seo kogemustega.
Mida rohkem muutusi tundma õpid, seda kergemini kohaned iga järgmisega. Kohnemine tõstab Sinu toimetulekuoskusi ning aitab hoida muutustest tulenevat stressi õiges tasakaalus (põnev vs hirmutav).
Küsi abi. Kohanemisvõime kasvatamisel on täiesti OK, kui aeg ajalt abi vajad. Paljudel puhkudel on Sinu kohanemise edukus seotud teiste inimestega. Sa võid tunda, et Sinu ja teiste ootused või arusaamad kohenemisest ei klapi või oled mingil põhjusel jäänud selles protsessis üksinda. Sel juhul on ainuõige, kui palud abi. Juhilt. Kolleegidelt. Sõbralt. Elukaaslaselt. Abi küsimine näitab Sinu tugevust. Sinu tahet. Sinu valmisolekut kohanemiseks. Võib-olla aitab Sind teadmine, et kõik vajavad mõnikord abi.
Tähista võite. Kohanemine ei ole alati ja igaühe jaoks kiire ega kerge protsess. See võib nõuda pühendumist ja pingutusi teatud aja jooksul. Sul võib tekkida tagasilööke. Ole kannatlik. Kui sead endale eesmärgid ja teed nende saavutamise nimel pidevalt väikeseid edusamme, kasvatad nii enesekindlust kui kohanemisvõimet. See on tähistamist väärt. Tunnusta end.
Kuidas tunda tööl ära hea kohanemisvõimega inimene?
Hea kohanemisvõimega inimene on hea kuulaja, ta on empaatiline, avatud mõtlemisega, meeskonnamängija ja ta kasutab heameelega loovust probleemide lahendamisel. Kohanemisvõimeline inimene:
jääb probleemide ilmnemisel rahulikuks
võtab uue projekti vastu ka lühikese etteteatamisega
planeerib ette ja mõtleb välja varuvõimalused juhuks, kui midagi läheb valesti
mõtleb „jalad maas“ (realistlikult)
reageerib hästi muutuvale prioriteedile või tähtajale
on valmis õppima uusi meetodeid või tehnikaid
on positiivne ja avatud meelega
teeb soovitusi asjade paremaks muutmiseks
ei loobu, kui asjad lähevad raskeks, keeruliseks
saab hakkama multitegumtöö väljakutsetega
Kui hea kohanemisvõimega Sina oled?
Kohanemisvõime väljaselgitamiseks on olemas põhjalikud testid (sh. tasulised), kuid võid algust teha ka sellega, et hindad ennast eespool kirjeldatud omaduste valguses või teed läbi selle lihtsa, 14-st väitest koosneva testi (Academic Affairs, University of Denver, USA).
Test: Vasta „jah“ ainult nendele väidetele, mis kehtivad kindlalt Sinu kohta:
Ma vaatan elu kui eksperimenti
Kui miski ei tööta, siis ma proovin ülesande lahendamiseks midagi muud
Olen avatud muutustele, ma ei karda ega väldi neid
Ma näen pigem võimalusi kui ebaõnnestumisi
Ma olen leidlik
Kui juhtub, et minu plaan A ei tööta, liigun edasi plaaniga B
Ma otsin alati parendusvõimalusi (teha asju paremaks, täiustada neid)
Ma tegelen positiivse enesevestlusega (ma saan, ma suudan, ma võin …)
Ma ei pea viha ega süüdista inimesi
Ma vaatan suurt pilti
Ma olen uudishimulik
Ma kuulan ja arvestan teiste inimeste vaatenurkadega, arvamustega
Minu jaoks on otsuse tegemisel kontekst oluline
Mulle meeldib uusi asju proovida, katsetada
Loe kõik "jah" vastused kokku. Mitu said? Mida tulemus Sulle ütleb? Tulemused:
12-14: Oled tugev ja paindlik mõtleja ning hea kohanemisvõimega;
6–12: Oled heale lähedal, kuid Sinu mõtlemismustrid on siiski pigem jäigad kui paindlikud;
0-6: Kohanemisvõime on Sinu jaoks paras väljakutse. Tööta sellega (see on arendatav).
Miks on kohanemisvõimet lihtne määratleda, kuid raske teostada, kuigi see on nii oluline?
Tööelus ja ettevõtluses on kohanemine ülioluline, kuid kui mõte "Mis on minu jaoks kasulik?" osutub olulisemaks, suudab Sinu aju suurepäraselt leida väga ratsionaalseid viise kohanemisele vastu seismiseks. Uuega kohanemise asemel püüab aju leida "tõendeid", mis õigustavad seniste uskumuste puutumatuna hoidmist.
Tõeline kohanemisvõime nõuab, et Sa julgeksid kahtluse alla seada oma sügavalt juurdunud tõekspidamised. Ka need, mis Sind kunagi aitasid edukaks saada.
On hea, kui teadvustad endale, et vanad harjumused "alistuvadki" sageli raskelt. Eriti need, mis on Sind eduni viinud. Kui suudad vanad uskumused asendada uutes oludes kasulikumate vastu, suurendad enesekindlust ja vaimset paindlikkust, mis kokkuvõttes aitab Sul oma karjääris uuele arengutasemele jõuda ja muutuva maailmaga paremini ühte sammu astuda.
Kui soovid oma kohanemisoskusi arendada ja/või saada teada, millised on Sinu isiksuslikud ressursid paremaks kohanemiseks, võta meiega ühendust: info@mashtervis.ee või telefonil 5210 325.
Edukat kohanemist Sulle soovides
Malle Lutsoja
Tervisekoda MASH
Artikli koostamisel olid kogemustele toeks ja inspireerivaks abiks järgmised allikad:
How Adaptable Are You? Test (Academic Affairs, University of Denver, USA)
Seven qualities of adaptable people. (Goodvin University, USA)
What are adaptability skills? (BetterUp, Erin Eatough, Phd)
6 types of adaptability skills (BetterUp, Maggie Wooll)
How adaption is key embracing change and growth (Jennifer Guttman, Psy.D, Psychology Today)