E-ained meie toidus

Kas toidus sisalduv e-aine võib olla Sinu tervisemure allikas? Kui oled üks neist, kes poes käies haarab enamasti valmistoitude järele, ega pole kunagi huvi tundnud toitude koostisainete kohta, siis ... jah, mõtle selle peale, mida Sa siis tegelikult sööd, kui järjekordse küpsise põske pistad.

Vaata siit, milliseid e-aineid tasub vältida ja kui palju on neid, mille puhul võid toitu südamerahuga osta ja süüa.

:: E-ained meie toidus

Tabel on koostatud Angelika Erini raamatu "Saladuslikud e-ained meie igapäevatoidus (2010) põhjal. E-ainete uurimisel oli tema eesmärgiks teha poes tervislikumaid valikuid ja jätta ostmata see toidukaup, mille sees on tervisele ohtlik või küsitava taustaga keemia. Tabel on olnud tulevikku ennustav nii mõnegi e-aine kahjulikuks hindamise osas. Näiteks E171 (titaandioksiid) - oli aastaid vaidluse objektiks, kuid nüüd, 2022. aasta veebruarist, on see EL-s kuulutatud tervisele kahjulikuks lisaaineks.

Lisaks sellele üldtabelile on tervisliku toitumise tarbijale abiks ka teine tabel, nn taskuvariant, mille saab poodi kaasa võtta. Selle tabeli leiad siit: ohtlike e-ainete määraja

Mõlemad tabelid on mõeldud infomaterjaliks kõigile, kes soovivad teha toidu osas teadlikumaid ning tervislikumaid valikuid ja ka neile, kes otsivad vastuseid pikalt kestnud tervisemuredele. Võib-olla on just e-aineid täis toit üks tervisemurede allikaid. Uuri oma ostukorvi ja vaata, milliseid lisaaineid koos toiduga sööd. Asenda e-aineid (eriti küsitava väärtusega) täis toit muu alternatiiviga.

:: Miks tasub e-ainetest rohkem teada?

Õppides tundma seda, mida Sa sööd, võid avastada, et juba ühe-kahe "kahtlase" e-aine eemaldamine oma toiduvalikutest (ei osta enam seda e-ainet sisaldavat toitu), parandab Sinu tervist ja enesetunnet. Sa võid näiteks avastada, et Sinu nohu on kadunud või pidevad peavalud on järele andnud. Sul ei teki enam nahale punetust, ekseemi või nõgeslöövet, Sa saad kergemalt hingata ja Sinu allergia on taandunud, Sinu vererõhu kõikumised lõppevad jne.

Sa saad teha iseenda tervise heaks teadlikult otsuse ja loobuda toiduainetest, mis sisaldavad sünteetilisi ja potentsiaalselt tervisele ohtlikke lisaaineid ning valida toidud, kus neid ei ole.

Sa saad aidata neid, kes ennast ise kahjulike ainete osas aidata ei saa, ei oska - Sinu lapsed, Sinu vanemad ja vana-vanemad. Kui oled aga organisatsiooni juht, saad aidata oma inimesi ja ennast, tehes vajadusel muudatusi ettevõtte lõunarestoranis, sööklas ja kohvikus pakutava menüü osas.

:: E-ainete jaotus

Toiduainetööstuses eristatakse kahesuguseid e-aineid: looduslikud ja tööstuslikult toodetud (siia alla kuuluvad loodusidentsed ja sünteetilised lisaained)

1. Looduslike lisaainete puhul on mõju andev ühend looduses leiduv ja looduslikust toorainest (loomsest, taimsest) eraldatud. Looduslikud e-ained on sisuliselt ohutud. Nende lagundamisega saab organism ise hakkama. NB! Ka selles lisaainete rühmas võib olla erandeid, mis päris ohutud ei olegi (nt E120 - toiduvärv karmiin).

Mõned näited looduslikest lisaainetest:

E100
E101
E140
E160a
E160c
E160d
E162
E306
E322
E406
E407
E410
E440

kurkumiin (kollajuurest)

riboflaviin (tehakse ka sünteetiliselt)

klorofüll (taimedest)

karoteen (olemas ka sünteetiline)

paprikaekstrakt (paprikakaunadest)

lükopeen (tomatist)

beta(n)iin (peedimahlast)

vitamiin E (sojaõlist, nisust jmt)

letsitiin (sojaubadest või kanamunast)

agar-agar (merevetikatest)

karrageen (adrust)

jaanileivapuujahu (jaanileivapuu viljadest)

pektiin (puuviljadest)

1. Loodusidentsete lisaainete puhul on tegemist tööstuslikult valmistatud e-ainetega, st. need on looduses esinevate ainete analoogid. Kasutatakse seetõttu, et neid on odavam ja lihtsam toota. Tervisele on tõenäoliselt ohutud. Kuid võib olla ka erandeid (sõltuvalt inimese tervislikust seisundist, immuunsüsteemist jm teguritest).

Mõned näited siiagi:

E141
E150a
E200
E210
E296
E300
E330

klorofülli ja klorofülliini vasekompleksid

karamell

sorbiinhape

bensoehape

õunhape (õuntest ja sünteetiliselt)

askorbiinhape

sidrunhape

3. Sünteetilised lisaained. Looduses neil analoogi ei ole. On on saadud sünteesi teel. Selle grupi ühendite puhul on potentsiaalne oht inimese tervisele kõige suurem. Inimese organismi jaoks on need ained võõrad ning ei pruugi ainevahetuse käigus lõplikult laguneda (jäävad organismi ja kuhjuvad). See tähendab, et neil on tervisele nn varjatud kõrvaltoime, mis võib avalduda alles aastate pärast. Kõik asovärve (toiduvärvid) sisaldavad tooted võiks toidupoest küll ostmata jätta. Asovärvid on:

E102
E104
E110
E122
E123
E124
E128
E129
E151
E155
E180

tartrasiin

kinoliinkollane

päikeseloojangukollane

asorubiin, karmoisiin

amarant

punane toiduvärv 7, erkpunane 4R, uuskošenill

punane 2G (EL-is keelatud 2007. aastast)

võlupunane AC, punane toiduvärv 17

briljantmust Bn, must PN

pruun HT, pruun toiduvärv 3

litoolrubiin BK, karmiin 6B, rubiinpigment

Lisaks asovärvidele on veel teisigi sünteetilisi toiduvärve, mille puhul tasub olla tähelepanelik. Võivad põhjustada nii lastel kui lisaainete suhtes tundlikel inimestel erinevaid terviseprobleeme, nt: E154 - pruun FK4 (asovärvide segu); E131 - patentsinine V; E132 - infigokarmiin; E133 briljantsinine FCF; E173 alumiinium; E174 hõbe; toiduvärv E171 - titaandioksiid (nüüd siis meil ka keelatud) jt.

Suur osa kahjulikest ainetest, mis inimeste organismi jõuavad ja tervist ohustada võivad, on sinna jõudnud toiduga.

Sünteetilisi lisaaineid leiab lisaks ka mujalt, sh. säilitusainete (E200-299), stabilisaatorite, paksendajate (E400-499), lõhna- ja maitsetugevdajate (E600-699), antioksüdantide (E300-399) ja isegi magusainete (E950-967) hulgast. Millised neist tervisele potentsiaalset ohtlikud võivad olla? Vaata tabelist.

Sünteetiline säilitusaine naatriumbensoaat (E211) on näiteks üks enamlevinud kõrvalmõjusid tekitavatest lisaainetest. Bensoaatide vastu tundlikel inimestel võib selle tarbimine esile kutsuda peavalu, migreeni ja maoärritust. E211 suuremas koguses tarbimine võib põhjustada mälu ja koordinatsiooni halvenemist ning oksüdatsiivse stressi tõusu. Koostoimel teiste ainetega võivad astmaatikutel ning hüperaktiivsetel lastel haiguse sümptomid ägeneda. Ka teine, levinud sünteetiline lisaaine - vääveldioksiid (E220) on sagedane terviseprobleemide tekitaja. Selle aine suhtes tundlikel inimestel võib tekkida erinevaid naha-, seede- ja hingamisteede probleeme. Sama kehtib ka teiste sulfitite kohta. Need võivad tekitada erinevaid vaevusi, sh allergilisi reaktsioone. Samuti tasub olla tähelepanelik maitsetugevdaja naatriumglutamaadi (E621) osas, kuna seda lisatakse väga paljudele toitudele (pooltooted, valmistoidud, suupisted, lihatooted jt) ja võib lihtsasti juhtuda, et tarbid seda rohkem kui vaja. E621 puhul on leitud, et see põhjustab kehakaalu tõusu. Kuidas? E621 kahjustab ajus isu reguleerivat keskust ja põhjustab täiskõhutunnet tekitava hormooni - leptiini - suhtes resistentsust. Selle tulemusena ei teki enam täiskõhu- ja rahulolutunnet, mis aitab ülesöömist piirata. E621 võib nimetada sõltuvuse tekitajaks. Naatriumglutamaadi teised nimetused: hüdrolüüsitud (tahkestatud) taimne valk, taimne valk, tekstureeritud taimne valk, taimevalkude ekstrakt, mononaatriumglutamaat jt.

Lisaainetes orienteerumine on paras väljakutse, sest neid võib toidus leiduda nii erinevates rollides. Alates toiduvärvidest ja säilitusainetest kuni maitsetugevdajate ning magustajateni. Maailmas on kasutusel väga palju lisaaineid - julgelt üle 2000. Eestis kusagil 300 kandis. Paljudele on kehtestatud ohutu tarbimiskogus ja päris paljud on tänaseks ka keelatud (on osutunud inimese tervisele ohtlikuks).

Orienteerumise nn halbade lisaainete tuvastamisel toitudes teeb keeruliseks see, et kasutatakse nii e-numbrite süsteemi (E123) kui nimetusi (tartrasiin).

Oma tervise ja heaolu nimel tasub siiski teha jõupingutusi, et eemaldada kõige suuremat terviseriski kujutavad lisaained oma igapäevasest toiduvalikust. Üheks võimaluseks on kohaliku, mürgi- ja lisaainete vaba, värske toidu tarbimine. Veelgi parem, kui see tuleb ... otse oma aiast.